Rannus Ervin: Skandaalid päästsid Misano

Misano MotoGP etapp oli niivõrd steriilne, et kui poleks Christophe Ponssoni ja Romano Fenatit, siis oleks tegemist täitsa tavalise etapiga.

Kuid GP üllatab alati, isegi kui sõit ei pruugi olla kõige atraktiivsem. Tegelikult oli sõidus põnevust rohkem kui küll. Parimalt kohalt startinud Jorge Lorenzo tegi tavapärase hea stardi ja asus võistlust juhtima. Paraku jäi hoost puudu ja ei läinud palju aega mööda kui Lorenzo pidi tiimikaaslasele esikoha loovutama. See oli isegi pisut üllatav, sest teise kvalifikatsiooni järjest võitnud Lorenzo oli kujunemas selle hooaja fööniksiks. Teame, et hooaja algus ei olnud talle just eriti edukas ja paljude arvates Lorenzo kolme parima sekka jõudmine vähetõenäoline. Jorge fännid kindlasti arvasid, et Lorenzo võtab peagi liidripositsiooni tagasi ja läheb lõplikult oma teed. Siin tekkis ka minul esimene kahtlus, sest Lorenzo stiil on teine. Ta kas läheb kohe stardist püüdmatusse kaugusesse või siis ei lähe ja peab poodiumi eest kõva võitlust. Seekord oli just see teine variant. Paras üllatus oli, et Dovizioso liidriks minnes oma kohta enam ära ei andnudki ja aina suurendas edumaad Lorenzo ja kolmandaks tõusnud Marquezi ees. Kaks viimast pidasid terve sõidu vältel kõva lahingu. Ei tea mismoodi see sõit oleks lõppenud, kui kaks ringi enne lõppu poleks Lorenzo pidurdusmaal sõiduviga teinud ja kukkunud. Kindel teine koht Marquezile ja üllatavalt kindel esikoht Doviziosole. Kogu esikolmiku sõit oligi võistluse kõige nauditavam ja sisuliselt ainsad sõitjad kellel antud etapil kaasa elada. Paraku kujunes kogu esikümne paremik varakult välja ja kui poleks Lorenzo kukkumist ja Movistar Yamahade järjekordet altminekut, siis võinuks öelda: see ei olnud küll Misano etapp. Jah, Yamaha rattad ei liigu ja sellega peab leppima sellel hooajal. Maveric Vinales pigistas imekombel välja viienda koha, kuid ajakaotust tuli 16+ sekundit! Valentino Rossi oli seitsmes ja edasiste etappide osas ei ütle ta enam ühtegi optimistlikku lauset. Isegi, kui treeningutel ja kvalifikatsioonisõitudes on kõik hästi, siis võistluses illusioonid purunevad.

Üks oluline nüanss, mis oli Lorenzo kukkumise juures halb on see, et tegelikkuses on Ducati piloot ainus reaalne konkurent Marquezile maailmameistritiitlit silmas pidades. Dovizioso küll võitis ja tõusis üldarvestuse teiseks, aga tema hooaeg on tegelikult ligadi-logadi. Siinkohal julgen öelda, et Dovi tegi oma parima eelmisel hooajal ära ja peale Jorge ei suuda keegi sellel hooajal enam Marquezile ohtlikuks saada.

Vaatamata kõigele jäi Misano meelde, sest Cristophe Ponsson andis ajakirjanikele, sõitjatele, pealtvaatajalet ka kõikidel teistel palju kõneainet. Temast kirjutati ja räägiti pressikonverentsil. Kuid Ponssoni nime kuuldes küsisid kõik: kes on C.Ponsson? Mitte keegi ei tea, kuidas istub see mees Reale Avintia Ducatil ja sõidab võidu. Tito Rabat asendjaks sellel, aga võib-olla ka järgmistel etappidel on just see tundmatu noormees. Kust ta tuli ja kes ta on küsisid Marquez ja Rossi. Tegelikult pole ta päris mees metsast, vaid sõidab hetkel Hispaania liiga Superstock 1000 klassis. Kas ta oskab sõita? Loomulilt oskab ja hispaania liiga on suhteliselt korralik. Kõige suurem probleem on GP tsikliga kogemuse puudumine. Superstock 1000 ja MotoGP ratas erinevad kui öö ja päev ja ainuüksi hobujõudude vahe on ligi 100 ühikut. Lisaks rehvid, süsinik pidurid jne. Võib öelda et Ponsson sõitis lõpuni, kuid ajakaotus on väga suur ja pealegi tuli tunnistada konkurentide ringilist paremust. Loomulikult pole Ponsson milleski süüdi ja kui pakutakse MotoGP tsikliga sõita, siis igaüks võtab selle vastu. Pigem on siin küsimus tiimile. Miks otsustakset nii ja võetakse selline risk. Kas Ponsson sõidab ka järgmisel etapil seda veel ei tea, aga intriig on igal juhul õhku visatud ja Cristophe Ponssoni nime teavad nüüd kõik.

Kui noor prantslane tekitas Misanos furoori, siis tõelise skandaaliga sai hakkama noor Itaalia võidusõitja Romano Fenati. Fenati on kõige kuumem nimi, eriti arvestades ajakirjandust ja sotsiaalmeediat. Tegemist Moto2 võidusõitjaga ja võib julgelt öelda, et Fenati nimi jättis kõik teised suurkujud enda varju. Fenati ei võitnud, ei teinud rajarekordit, ega saanud isegi kolme parima sekka, vaid läks ajalukku hoopis ebasportliku käitumise tõttu. Ei taha siinkoha antud teemal pikemalt peatuda ja õigupoolest vajaks see eraldi peatükki. Tänaseks on Fenatiga leping lõpetatud ja seda drastilisemaks teeb asjaolu, et järgmiseks kaheks aastaks oli Fenatil juba uus lepind uue tiimiga ja ka see lõpetati. Ehk siis tegemist ringrajamaailmas „persona non grata“ sportlasega. Lisada saab veel niipalju, et see ei olnud tal esimene kord, kui ta poole hooaja pealt „hundipassi“ saab. Eelmine kord juhtus see 2016. aastal kui ta veel Moto3 klassis sõitis. Mis sellest noorest andekast sõitjast edasi saab, seda me ei tea, aga võimalik, et me kuuleme veel temast.  

Arhiiv